OPUS LINGUA KEELTEKOOL

Eesti keele õppekava 0-A2 tase

Kinnitatud 10.07.2015 Opus Lingua OÜ juhatuse poolt.

Õppeasutuse nimi: Opus Lingua keeltekool

Õppekava nimetus: Eesti keele koolitus 0-A2 tase

Õppekavarühm: Võõrkeeled ja –kultuurid, eesti keel võõrkeelena

Õppekava üldeesmärgid: A2 keeleõppe koolituse (suhtluskeel ja kirjakeel) lõpuks, mille maht on 50 akadeemilist tundi, omandavad osalejad vähemalt tasemele A2 vastava suhtlemispädevuse, st mõistavad lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad oluliste valdkondadega, nagu teave enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö. Koolituse lõpuks tulevad osalejad toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat teabevahetust tuttavatel teemadel; osalejad oskavad lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.

Opus Lingua Keeltekoolis on eestikeelse õppekava lõpetamise tingimus eesti keele oskus A2-tasemel. Keeleoskustasemeid mõistetakse siin ja edaspidi Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi.

Õpiväljundid:

Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm.

Saab enamasti hakkama Eesti riigis, kus vastavat keelt räägitakse.

Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal.

Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane. Käänete kasutus, umbisikuline tegumood, liitsõnad, fraasid, sidesõnad, järgarvud, määrsõnad, rektsioon, mitmuse partitiiv, sihitise käänded, infinitiivi vormid, kaudne kõneviis, põhiarvud ja järgarvud, liitverbid, teenindussituatsioonide sõnavara. Nelja osaoskuse süstemaatiline arendamine.

Teemad: teenindussituatsioonid, õppimine, elulugu, Tallinn, elukutsed, isiklikud plaanid, harrastused.

Õpiväljundite saavutatust hinnatakse läbi nelja osaoskuse:

1)     kuuldu mõistmine (kuulamine)

2)     loetu mõistmine (lugemine)

3)     kirjutamine

4)     rääkimine

Kuuldu ja loetu mõistmist ning kirjutamisoskust kontrollitakse kirjalikult ja rääkimisoskust suuliselt.

Õpiväljundite saavutatust hinnatakse testi alusel. Test on sooritatud, kui testitav on saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti.

Õpingute alustamise tingimused:

Inglise keele oskus vähemalt B1 tasemel.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: tunnistus erinevate tasemete õppekava läbimisel.

Kursuse lõpetamise tingimusteks on õppija osalemine auditoorsetes tundides vähemalt 60 protsendi ulatuses auditoorse õppe kogumahust, kõikide kodutööde esitamine ja positiivse tagasiside saamine. Kui õppija ei täida kursuse lõpetamise tingimusi, annab Opus Lingua Keeltekooli täiendkoolituse kursuse õpetaja õppijale võimaluse osaleda mõne teise grupi sama õppekava alusel toimuval kursusel ning nendevahelisel kokkuleppel koostatakse graafik kodutööde esitamiseks.

Õpperuumid: Opus Lingua OÜ õppeklassid asuvad aadressil Pühavaimu 6 , Tallinn.

Antud aadressil on meil 2 klassiruumi grupiõppe jaoks ning 2 väiksemat klassi

eratundide läbiviimiseks, mis vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Kõik klassiruumid on varustatud tahvli, CD-mängija, sõnaraamatute, prügikasti,

riidenagiga. Klassiruumides on dataprojektori kasutamise võimalused.

Õpeklassi varustusse kuuluvad ka tehnilised vahendid, mida kasutatakse tasemeeksamitel, sealhulgas on õppijal võimalik salvestada oma kõne ning sedakaudu olla tuttav tasemeeksamil vajamineva salvestussituatsiooniga. Klassiruumides on nõuetele vastav valgustus. Tualetid on eraldi naistele ja meestele. Meie õppijatel on võimalus kasutada kohvi- ja veeaparaati.

Meie kooli ruumides saab kasutada tasuta WiFi-t.

Õppekava juht/kontaktandmed: Anu Suik, e-post:  anu.suik@opuslingua.eu

 

Õppekava nimetus Eesti keel 0-A2

Kontakttundide maht: 50 akadeemilist tundi

Õppetöö korraldus:

2 korda nädalas, 2 akadeemilist tundi korraga.

Õppe kestvus: 4 kuud Kursuse lõpus on eksam.
Eesmärk Luua eeldused keeleoskuse edenemiseks A2-tasemele. Kursuse eduka lõpetamise korral on õppijal võimalik jätkata õppimist  B1 taseme kursusel.
Aine lühikirjeldus:

(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Käänete kasutus, ma –da infinitiiv, liitsõnad, fraasid, sidesõnad, järgarvud, määrsõnad, rektsioon.

Õppija oskab:

·         esitleda ennast sobival viisil, kasutades tiitleid, nagu oludes viisakas, ning mõista sarnaseid esitlusi, osates kuulda ja kasutada enamikku eesti nimesid;

·         rääkida endast ja teistest olukorras sobival määral ja viisil ning asjakohaseid fakte esitada või küsida;

·          kirjeldada perekonna koosseisu ning tutvustada üldiselt oma asutust ja töökollektiivi;

·         kirjeldada oma haridust, elukutset, ametit, hoiakuid, huvivaldkondi ja ‑alasid, samuti neid hinnata.

Õppesisu teemavaldkondade ja keeleteadmistena:

1)    Haridus

Keelekasutaja suudab A2-tasemel:

·         küsida vestluskaaslase hariduse ja koolitee kohta ning vastata ise küsimustele;

·         jutustada oma koolitööst, kooliajast, õppimisest;

·         väidelda haridust puudutavatel üldhuvitavatel või päevateemadel.

2)     Elukutse, amet ja töö

Keelekasutaja suudab A2-tasemel:

·         jutustada oma elukutsevalikust;

·         hankida ja anda infot enda või teiste ameti ja töökoha kohta;

·         esitada vestluspartnerile küsimusi töö ja elatise teenimise kohta ja vastata samalaadsetele küsimustele;

·          kirjeldada oma tööpäeva või mingit juhtumit selles;

·         eesmärgipäraselt rääkida ja kirjutada rutiinse tööülesandega seotud teemadel;

3)    Teenindus

Keelekasutaja suudab A2-tasemel:

·         hankida nii vahetult suheldes kui ka telefonitsi ja Interneti teel infot avaliku teeninduse kohta,

·         anda seda infot teistele edasi või aidata seda saada;

·         selgitada oma pöördumise põhjust

4)     Igapäevaelu, kodu ja kodukoht

Keelekasutaja suudab A2-tasemel:

·         kirjeldada oma pere elu kodus, tööl ja koolis, küsida samasugust infot teistelt ja mõista vastuseid;

·         hankida teavet elamistingimuste, elulaadi jms kohta ning vastata ise küsimustele;

·         võtta osa igapäevaelu korraldamisest;

·          väljendada oma arvamust kodu ja kodukoha plusside ja miinuste kohta;

·         kutsuda külalisi ning külaskäigul nendega viisakusvestlust arendada;

·         kirjeldada oma kodukohta ja selle ümbrust, kodu ja majapidamist;

·          jutustada oma päevast ja küsida samasugust infot teistelt;

·         rääkida oma lähedastest ja ise küsimusi esitada;

5)    Enesetunne ja tervis

Keelekasutaja suudab A2 -tasemel:

·         juhatada inimesi sobival moel tualettruumidesse vms kohta ning paluda ise vastavat teavet ja luba;

·          teatada oma halvast enesetundest;

·          kirjeldada abistajale oma enesetunnet või teise abivajaja seisundit;

·          kirjeldada isikliku hügieeniga seotut ja hankida vajaminevat;

6)    Vaba aeg ja meelelahutus

Keelekasutaja suudab A2-tasemel:

·         küsida teistelt vaba aja sisustamise viise ja konkreetseid plaane, meelelahutuslikke, kultuurilisi, tervislikke harrastusi;

·          vastata ise samadele küsimustele;

·         hankida teavet oma vaba aja sisustamise üldiste ja kohalike võimaluste kohta;

·         jutustada lõõgastushetkest;

·          kirjeldada vaba aja veetmisega seotud sündmusi;

7)    Sisseostud, hinnad

Keelekasutaja suudab A2-tasemel:

·         hankida ja jagada infot igasuguste poodide, nende asukoha ja lahtiolekuaja, seal pakutavate kaupade, nende hinna ja maksetingimuste kohta;

·          kirjeldada kaupa ja selle ostuvõimalusi, jutustada ostudest

8)    Söök ja jook

Keelekasutaja suudab A2-tasemel:

·         hankida ja anda infot igasuguste söögi- ja joogikohtade asukoha, lahtiolekuaegade, stiili, hinnaklassi, klientuuri jms kohta;

·          küsida, tellida ning pakkuda sööki ja jooki; küsida teenindajalt, müüjalt või vestluskaaslaselt infot mingi kindla toidu või joogi kohta ning anda ise sellist infot;

·         aru saada reklaamist

9)    Inimeste suhted ühiskonnas

Keelekasutaja  suudab A2-tasemel:

·         kirjeldada oma sõpra või sõpruskonda;

·          jutustada oma rühmituse või organisatsiooni eesmärkidest, tegevusest ja meeldejäävatest sündmustest;

10)           Keskkond, kohad, loodus, ilm

Keelekasutaja suudab A2-tasemel:

·         hankida infot piirkonna, asula, koha, loodusobjekti kohta, samuti looduse, keskkonnakaitse, ilmaolude jms kohta ning kõnealust infot jagada;

·          kirjeldada oma kodukohta, selle loodust ja vaatamisväärsusi, jutustada enda jaoks oluliste paikade geograafilistest ja kultuurilistest iseärasustest ning selgitada suhtu‑ mist neisse;

·          kirjeldada olusid, ilmastikku, kliimat, kohalikule aastaajale tüüpilist või konkreetse ajahetke ilma;

·         küsida teed ja juhatada seda; aru saada ilmateatest nii suuliselt kui kirjalikult;

·          lugeda kaarte, skeeme, infovoldikuid jms;

11)           Kultuur ja keeled, keelte õppimine

Keelekasutaja suudab A2-tasemel:

·         hankida ja jagada infot Eesti kultuuri või selle huvipakkuvate valdkondade kohta;

·         leida teavet kultuurisündmuste, neil esinejate jms kohta; kirjeldada kultuurisündmust

12)            Reisimine, transport, vaatamisväärsused

Keelekasutaja suudab A2-tasemel:

·         hankida ning anda infot ja soovitusi reiside ja matkade kohta;

·          kasutada ühistransporti, teha end arusaadavaks liikluses, töö- ja turismireisil ning riigipiiri ületamisel;

·         kirjeldada kohta, piirkonda või vaatamisväärsust ja küsida sellekohast infot; jutustada reisielamusest või reisikirjast.

Iseseisev töö Iseseisva töö käigus omandatakse sõnavara, kinnistatakse auditoorse töö käigus käsitletut, kasutatakse elava keelekeskkonna võimalusi keeleoskuse arendamiseks.
Õpiväljundid Saavutatakse eesti keele oskuse areng A2-tasemele, pädevus tulla toime sagedamates igapäevastes keelesituatsioonides.

A2 taseme lõpuks on õpilane omandanud:

 

  • igapäevaeluks piisava aktiivse keeleoskuse;
  • võimaluse sõnaraamatu abiga mõista ükskõik millise raskusastmega teksti;
  • vaba keelekasutuse tõekspidamiste ja arvamuste väljendamisel erinevates eluvaldkondades;
  • süstemaatilised teadmised edasijõudnute grammatikast;
  • asjaajamiskeele ja ärikirjavahetuse alused.

 

Õppija on omandanud lisaks varem omandatud sõnavarale veel umbes 1500 erinevat sõna ja väljendit, mille kasutamist on treenitud dialoogide, rollimängudega ja ettekannetega.

Vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemele on õppe eduka läbimise korral õppija omandatud teadmiste ja oskuste tase A2.

A2: Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.

Hindamismeetodid Eksam (suuline ja kirjalik test)
Õpetaja
Ingliskeelne nimetus Estonian 0-A2
Õppematerjalid Kursuse jaoks koostatud materjalid ning testid.

Allikate loetelu:

Ehala jt 1997 = Martin Ehala, Kristi Saarso, Silvi Vare, Jaan Õispuu. Eesti keele suhtluslävi. Kaasaegsed keeled. Council of Europe Publishing.

EKKR 2007 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele sihtasutus.

EKS 2004 = Eesti keele strateegia 2004—2010. http://www.eki.ee/keelenoukogu/strat_et.pdf

Erelt 2006 = Mati Erelt. Lause õigekeelsus. Tartu.

Hausenberg jt 2004 = Anu-Reet Hausenberg, Tiina Kikerpill, Maia Rõigas, Ülle Türk. Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat. 2., parandatud ja täiendatud trükk. Tallinn: TEA kirjastus.

Kaalep ja Muischnek 2002 = Heiki-Jaan Kaalep ja Kadri Muischnek. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Kasik 2007a = Reet Kasik. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Kasik 2007b = Reet Kasik. Võimu keel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 3. Tallinn: EKS. Kasik jt 2007 = Reet Kasik, Mati Erelt ja Tiiu Erelt. Eesti keele väljendusõpetus kõrgkoolidele. Tartu: Bookmill.

Kerge 2001 = Krista Kerge. Eesti süntaks keeleõppe praktikule: käsiraamat. Tallinn: TEA kirjastus.

Kingisepp ja Sõrmus 2000 = Leelo Kingisepp ja Elle Sõrmus. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. Tallinn: TEA.

Krall ja Sõrmus 2000 = Ingrid Krall ja Elle Sõrmus. Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn.

Kraut 2000 = Einar Kraut. Eesti keele hääldamine. Käsiraamat harjutuste ja helinäidetega. Tallinn: TEA kirjastus.

Kärtner 2000a = Piret Kärtner. Kuulamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kärtner 2000b = Piret Kärtner. Kirjutamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kärtner 2000c = Piret Kärtner. Lugemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner

2000d = Piret Kärtner. Kõnelemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus.

Laur 1998 = Mall Laur. Esimene verstapost. Eesti keele suhtluse algtase. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Loog ja Kerge 1999 = Mai Loog ja Krista Kerge. Tuul tiibades: eesti keele suhtluse kõrgtase. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Maisla 2000 = Diana Maisla. Vigade parandamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn. 184 Kirjandus

Metslang jt 2003 = Helle Metslang, Ingrid Krall, Renate Pajusalu, Kristi Saarso, Elle Sõrmus, Silvi Vare. Keelehärm. Eesti keele probleemseid piirkondi. Tallinn: TPÜ Kirjastus.

Pool 1999 = Raili Pool. Eesti keele verbirektsioone. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Profile Deutsch = Profile Deutsch. Langenscheidt 2005.

Raamdokument 2007 = Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Tartu, Haridus- ja Teadusministeerium.

Ringbom 2007 = Ringbom, Håkon. Crosslinguistic Similarity in Foreign Language Learning. Clevedon.

Saarso 2000 = Kristi Saarso. Sõnavara õpetamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: TEA kirjastus.

Takala 2007 = Sauli Takala. Reconciling national assessment practice with CEFRbased assessment: (How) Can it be done? konverentsil „International bilingual conference (English and French) Assessing language and (inter-)cultural competences in Higher Education“ 30.08.2007-01.09.2007 Turku.

Tuokko, Eeva 2007 = Eeva Tuokko. „Mille tasolle perusopetuksen englannin opiskelussa päästään?“ Perusopetuksen päättövaiheen kansallisen arvioinnin 1999 Eurooppalaisen viitekehyksen taitotasoihin linkitetyt tulokset. (Jyväskylä Studies in Humanities 69) Jyväskylä, Jyväskylän yliopisto.

Van Ek ja Trim 1997 = Jan A. van Ek ja John L. M. Trim. Vantage level. Modern languages. Strasbourg: Council for Cultural Co-operation, Education Committee.

Vanem 2006 = Lilian Vanem. Eesti ühendverbide vasted vene keeles. Sõnastik ja didaktilisi soovitusi. Magistritöö Tallinna Ülikoolis