OPUS LINGUA KEELTEKOOL

Eesti keele õppekava: Eesti keele A2 -taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud  täienduskoolitus.

Kinnitatud 5.10.2016  Opus Lingua OÜ juhatuse poolt.

Õppeasutuse nimi: Opus Lingua Keeltekool

Õppekava nimetus: Eesti keele A2 -taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud  täienduskoolitus.

Õppekavarühm: Võõrkeeled ja –kultuurid, eesti keel võõrkeelena

 

Õppekava üldeesmärgid: Tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse eesmärk on mitte-eestikeelse õpilase eesti keele oskuse arendamine tasemeeksamiks valmistumisel. Opus Lingua Keeltekoolis on eestikeelse õppekava lõpetamise tingimus eesti keele oskus A2-tasemel. Keeleoskustasemeid mõistetakse siin ja edaspidi Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi.
Õpiväljundid:

Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm.

Saab hästi hakkama Eesti riigis, kus eesti keelt keelt räägitakse.

Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal.

Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane. Käänete kasutus, umbisikuline tegumood, liitsõnad, fraasid, sidesõnad, järgarvud, määrsõnad, rektsioon, mitmuse partitiiv, sihitise käänded, infinitiivi vormid, kaudne kõneviis, põhiarvud ja järgarvud, liitverbid, teenindussituatsioonide sõnavara. Nelja osaoskuse süstemaatiline arendamine.

 

Teemad: teenindussituatsioonid, õppimine, elulugu, Tallinn, elukutsed, isiklikud plaanid, harrastused.

Õpiväljundite saavutatust hinnatakse läbi nelja osaoskuse:

1)     kuuldu mõistmine (kuulamine)

2)     loetu mõistmine (lugemine)

3)     kirjutamine

4)     rääkimine

Kuuldu ja loetu mõistmist ning kirjutamisoskust kontrollitakse kirjalikult ja rääkimisoskust suuliselt.

Õpiväljundite saavutatust hinnatakse testi alusel. Test on sooritatud, kui testitav on saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti.

Õpingute alustamise tingimused:

A2 taseme kursusel osalemise alustamiseks ei ole eesti keele oskus vajalik.

Olemasolev keeletase määratakse testi alusel, milles kontrollitakse kõiki nelja osaoskust.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: tunnistus erinevate tasemete õppekava läbimisel.

Kursuse lõpetamise tingimusteks on õppija osalemine auditoorsetes tundides vähemalt 60 protsendi ulatuses auditoorse õppe kogumahust, kõikide kodutööde esitamine ja positiivse tagasiside saamine. Tasemekoolituse eduka läbimise lõpus toimub koolitusfirmasisene eksam, mille edukal sooritamisel saab õppija tunnistuse ja võimaluse osaleda SA Innove korraldatud tasemeeksamil.

Kui õppija ei täida kursuse lõpetamise tingimusi, annab Opus Lingua Keeltekooli täiendkoolituse kursuse õpetaja õppijale võimaluse osaleda mõne teise grupi sama õppekava alusel toimuval kursusel ning nendevahelisel kokkuleppel koostatakse graafik kodutööde esitamiseks.

Õpperuumid: Opus Lingua OÜ õppeklassid asuvad aadressil Pühavaimu 6 , Tallinn.

Antud aadressil on meil 5 klassiruumi grupiõppe jaoks ning 2 väiksemat klassi

eratundide läbiviimiseks, mis vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Kõik klassiruumid on varustatud tahvli, CD-mängija, sõnaraamatute, prügikasti,

riidenagiga. Klassiruumides on dataprojektori kasutamise võimalused.

Õpeklassi varustusse kuuluvad ka tehnilised vahendid, mida kasutatakse tasemeeksamitel, sealhulgas on õppijal võimalik salvestada oma kõne ning sedakaudu olla tuttav tasemeeksamil vajamineva salvestussituatsiooniga. Klassiruumides on nõuetele vastav valgustus. Tualetid on eraldi naistele ja meestele. Meie õppijatel on võimalus kasutada kohvi- ja veeaparaati.

Meie kooli ruumides saab kasutada tasuta WiFi-t.

 

Õppekava juht/kontaktandmed: Anu Suik, e-post:  anusuik@opuslingua.eu

 

Õppekava nimetus Eesti keel A1 ja A2

Õppe kogumaht: 200 akadeemilist tundi.

Sellest 60 auditoorset ja 140 praktilise ning iseseisva töö tundi

Õppetöö korraldus:

2-5 korda nädalas, 2-4 akadeemilist tundi korraga.

Õppe kestvus: 4 kuud -1 akadeemiline õppeaasta. Kursuse lõpus on eksam.
Eesmärk Luua eeldused eesti keele omandamisele tasemel, mis võimaldab toime tulla lihtsates keelesituatsioonides.
Aine lühikirjeldus:

(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Õpe toimub inglise keele baasil.

Õppe sisu teemavaldkondade ja keeletedmistena:

1)    Endast ja teistest rääkimine

A2-tasemel keelekasutaja suudab:

• esitada oma isikuandmeid (nt nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus) jm endaga seostuvat faktiteavet

• end lühidalt tutvustada ning sarnasest tutvustusest aru saada

• esitleda teisi

• kirjeldada isikute välimust ja iseloomu

• kirjeldada oma perekonda, kodu ja tööd

• kirjeldada oma hariduslikku tausta, elukutset, hobisid ja huvisid.

2)     Haridus

A2-tasemel keelekasutaja suudab:

• kirjeldada oma haridust ja koolielu ning küsitleda vestluspartnerit samal teemal

• jutustada mõne lühikese loo oma kooliajast või õppimisest

• rääkida, mis talle koolis meeldis ning mis mitte, ning oma eelistusi lühidalt selgitada

• rääkida lühidalt oma edasiõppimise kavatsustest

• küsida ja edastada infot oma õpitulemuste kohta.

3)    Elukutse, amet ja töö

A2-tasemel keelekasutaja suudab
• vastata lihtsatele küsimustele oma ameti ja töökoha kohta ning esitada samalaadseid küsimusi
•  jutustada lühidalt oma elukutsest ja töökohast
•  lühidalt kirjeldada oma edasise tööga seotud kavatsusi

•  kirjeldada lühidalt oma tööpäeva või mingit juhtumit selles

• vastata rutiinsete tööülesannetega seotud küsimustele.

4)    Teenindus

A2-tasemel keelekasutaja suudab:

• hankida konkreetset laadi infot teenindusasutuse asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta
• küsida põhiteenuseid ning vastata teenindaja lihtsatele küsimustele
• sooritada lihtsamaid toiminguid pangas, postkontoris, juuksuris jm
• teatada, kas soovib teenuse eest tasuda sularahas, ülekandega või pangakaardiga
• mõista lihtsaid teenusetutvustusi, juhendeid ja siltide põhisisu.

5)     Igapäevaelu, kodu ja kodukoht

A2-tasemel keelekasutaja suudab:

• vastata küsimustele oma eluaseme kohta ning ise samalaadseid küsimusi esitada

• kirjeldada lühidalt oma kodu lähiümbrust

 

• kirjeldada lühidalt oma pere kodust elu, küsida sama laadi infot vestluspartnerilt

• kirjeldada oma majapidamist ja kodu sisustust

• kirjeldada oma igapäevaseid olmetingimusi ning neid vajadusel üldsõnaliselt võrrelda eelmise elukohaga väljaspool Eestit

• kutsuda külalisi

• jutustada oma päevast ja küsida samalaadset infot teistelt

• rääkida oma lähedastest ja teistele samasisulisi küsimusi esitada.

6)    Enesetunne, tervis ja heaolu

A2-tasemel keelekasutaja suudab

• teatada lühidalt oma halvast enesetundest

• küsida infot arsti vastuvõtuaegade kohta

• lühidalt kirjeldada enda või oma lähedase tervislikku seisundit ning mõista samalaadset infot

• osta apteegist käsimüügiravimeid

• mõista ravimi infolehe põhilist faktiteavet.

7)     Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus

A2-tasemel keelekasutaja suudab:

• rääkida oma huvidest, hobidest, vaba aja veetmise eelistustest ning samasuguseid küsimusi esitada

• vastata küsimustele oma liikumisharrastuste, muusikalise maitse ja lugemisharjumuste kohta ning samalaadseid küsimusi esitada

• hankida konkreetset laadi infot oma huvialade kohta

•hankida ja edastada faktiinfot kultuuri- või meelelahutusasutuse lahtiolekuaegade, piletihinna jms kohta

• jutustada lühidalt mõnest meelelahutusüritusest, nt oma sünnipäeva tähistamisest

• kutsuda kaaslast meelelahutus- või kultuuriüritusele ning ise samalaadsele kutsele vastata.

8)     Sisseostud, hinnad

A2-tasemel keelekasutaja suudab:

• hankida ja edastada konkreetset faktiinfot poodide asukoha ja lahtiolekuaegade kohta

• hankida infot kaupade koguse, mõõtude või suurusnumbri ja hinna kohta

• küsida tarbekaupu

• jutustada sooritatud ostudest, keskendudes pigem nende kvantiteedile kui kvaliteedile

• üldsõnaliselt võrrelda kaupade hinda ja kvaliteeti

• aru saada lihtsatest sooduspakkumistest

• vastata müüja või klienditeenindaja abipakkumisele

•teatada, kas soovib ostu eest tasuda sularahas või pangakaardiga.

9)     Söök ja jook

A2-tasemel keelekasutaja suudab:

• kirjeldada oma igapäevaseid toitumisharjumusi

• hankida infot erinevate söögi- ja joogikohtade asukoha, lahtiolekuaegade ja hinnaklassi kohta

•  broneerida restoranis lauda

• tellida menüü põhjal sööki ja jooki

• teatada, kas soovib toitlusasutuses tasuda sularahas või pangakaardiga

• aru saada lihtsatest päevapakkumistest

• pakkuda ja paluda söögilauas sööki ja jooki

• ümber kirjutada retsepte.

10)                       Inimeste suhted ühiskonnas

A2-tasemel keelekasutaja suudab:

• jätta ja edastada lühikesi sõnumeid ja teateid

• kirjeldada inimesi nii välimuselt kui muudelt omadustelt

11)                       Keskkond, kohad, loodus, ilm

A2-tasemel keelekasutaja suudab:

• kirjeldada oma kodukohta

• küsida oma asukohta ja anda sellest infot

• küsida ja juhatada teed

• aru saada ilmateate põhisisust

• kirjeldada konkreetse ajahetke ilma

• leida maakaardilt kindlat infot

• nimetada mõningaid loomi, linde, taimi.

12)                       Kultuur ja keeled, keelte õppimine

A2-tasemel keelekasutaja suudab

• hankida ja edastada faktiteavet kultuurisündmuste toimumise koha, aja, piletihinna ja esinejate kohta

• jutustada lühidalt mõnest kultuurisündmusest

• vastata küsimustele oma keeleoskuse ja praktiseerimisvõimaluste kohta ja samalaadseid küsimusi esitada.

13)                       Reisimine, transport, vaatamisväärsused

A2-tasemel keelekasutaja suudab:

• hankida, üles kirjutada ja jagada infot ühistranspordi sõiduplaani või reisi kohta

• osta sõidupiletit

• teatada oma sõidu sihtpunkti

• küsida ja juhatada teed toetudes kaardile või plaanile ning mõista samalaadset infot

• mõista, kuidas ühistranspordiga sihtpunkti jõuda

• mõista vaatamisväärsuste kohta käivat numbrilist põhiinfot

• broneerida tuba hotellis

• kirjutada postkaarti puhkusereisilt

• teatada, kas soovib teenuse eest tasuda sularahas või pangakaardiga.

Grammatika:

Arvsõnad, verbi pööramine, küsisõnad, olevik, nimisõnade põhivormid, mitmus, küsimuste moodustamine, kohakäänded, postpositsioonid, imperatiiv Sg2, lihtminevik, omadussõnade võrdlemine, komitatiiv, abessiiv.

Teemad: lihtsad viisakusfraasid, kellaaeg, nädalapäevad ja kuud, nädala ja päeva rutiinsed tegevused, perekond, kodu, sisseostud, toit, toidu tellimine, keeleoskus, maad, rahvused.

Iseseisev töö Iseseisva töö käigus omandatakse sõnavara, kinnistatakse auditoorse töö käigus käsitletut, kasutatakse elava keelekeskkonna võimalusi keeleoskuse arendamiseks.
Õpiväljundid Õpilane mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning küsida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning sarnastele küsimustele vastata. Õpilane on omandanud:

 

  • teadmised eesti keele hääldusest ja põhiteadmised grammatikast;
  • baassõnavara (umbes 1500 erinevat sõna ja väljendit), mille kasutamist treenitakse dialoogide ja rollimängudega;
  • oskuse ennast väljendada (baassõnavara piires) igapäevastes suhtlussituatsioonides;
  • oskuse aru saada lihtsamast tekstist kõnes, ajalehtedes, raadios, TV-s;
  • kaasvestlejast piiratud ulatuses aru saada;
  • oskuse koostada lihtsamaid kirju.

 

Õpilane on omandanud baassõnavara umbes 1500 erineva sõna ja väljendi ulatuses, mille kasutamist on treenitud dialoogide, rollimängudega.

 

Vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemele on õppe eduka läbimise korral õppija omandatud teadmiste ja oskuste tase A2

Hindamismeetodid Eksam (suuline ja kirjalik test)
Õpetaja Anu Suik
Ingliskeelne nimetus Estonian A1 and A2
Õppematerjalid Kursuse jaoks on koostatud materjalid, sealhulgas ka veebipipõhised materjalid ehk e-kursused ning testid.

Allikad:

Ahi, Helve; Mall Pesti (2005). E nagu Eesti. Eesti keele õpik ajgajaile. Tallinn: TEA

Alp, Pilvi; Pille Reins, Hille Pajupuu (2002). Eesti keele algtaseme test. Tallinn: REKK.

Bašurov, Vladimir (2008). Eesti-vene ja vene-eesti väike vormiõpetussõnastik (VVÕS) vanemale astmele ja täiskasvanule. Tallinn.

Bašurov, Vladimir; Anna Dovgun (2006). Eesti keele grammatika lühiülevaade. Tallinn:

Vegstorm. Brown, Gillian; George Yule (1983). Teaching the Spoken Language. Cambridge: CUP.

Ehala, Martin (2001). Eesti keele baassõnajärjest. – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks. TÜ eesti keele õppetooli toimetised 17. Toim. R. Kasik. Tartu: TÜ,

EKKR 2007 = Erelt, Mati; Tiiu Erelt; Kristiina Ross (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: EKI, EKSA. Vt ka http://www.eki.ee Raamatud.

Hennoste, Märt (1998). Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita.

Kerge, Krista (1996). Funktsionaalse keeleoskuse taseme määratlemine. Tallinn: REKK; e-versioon: REKK, 1998; vt http://www.ekk.edu.ee (1.06.08).

Kerge, Krista (2001a). Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kingisepp, Leelo; Elle Sõrmus (2000). Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kingisepp, Leelo; Mare Kitsnik (2006). Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele. Tallinn: Iduleht.

Kippasto, Anu; Judit Nagy (2002). Észt nyelvkönyv. (Teine trükk.)

Krall, Ingrid; Elle Sõrmus (2000). Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kraut, Einar (2000). Eesti keele hääldamine. Käsiraamat harjutuste ja helinäidetega. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kärtner, Piret (2000a). Kirjutamisoskuse arendamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kärtner, Piret (2000b). Kuulamisoskuse arendamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kärtner, Piret (2000c). Kõnelemisoskuse arendamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, Piret (2000d).

Lugemisoskuse arendamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: TEA Kirjastus.

Laur, Mall (1998). Esimene verstapost. Eesti keele suhtluse algtase. Tallinn: REKK.

Maisla, Diana (2000). Vigade parandamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: TEA Kirjastus.

Saarso, Kristi (2000). Sõnavara õpetamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: TEA Kirjastus.

Sander, Klarika (2000). Kohtume Eestis! Eestin kielen alkeisoppikirja – Estonian for beginners. Helsinki: Finn Lectura

 

 

 

OPUS LINGUA KEELTEKOOL

Eesti keele õppekava:Eesti keele B1 -taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud  täienduskoolitus.

Kinnitatud 5.10.2016  Opus Lingua OÜ juhatuse poolt.

Õppeasutuse nimi: Opus Lingua Keeltekool

Õppekava nimetus: Eesti keele B1 -taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud  täienduskoolitus.

Õppekavarühm: Võõrkeeled ja –kultuurid, eesti keel võõrkeelena

 

Õppekava üldeesmärgid: Tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse eesmärk on mitte-eestikeelse õpilase eesti keele oskuse arendamine tasemeeksamiks valmistumisel. Opus Lingua Keeltekoolis on eestikeelse õppekava lõpetamise tingimus eesti keele oskus B1-tasemel. Keeleoskustasemeid mõistetakse siin ja edaspidi Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi.

Õpiväljundid:

saab aru põhilisest infost tuttaval teemal (kool, töö, vaba aeg jne) ning aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust aktuaalsetel või õppijale huvi pakkuvatel teemadel
• saab aru tööga seotud tekstidest, samuti isiklikes kirjades esitatud sündmustest, mõtetest ja soovidest
• oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal (pere, hobid, töö jne), oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi ja kavatsusi, samuti põhjendada oma seisukohti, oskab edasi anda filmi või raamatu sisu ning avaldada oma arvamust
• oskab koostada lihtsat seostatud teksti või kirja tuttaval või huvi pakkuval teemal, oskab kirjeldada oma kogemusi ja muljeid

 

Teemad: teenindussituatsioonid, õppimine, elulugu, Tallinn, elukutsed, isiklikud plaanid, harrastused. Kursusel osalemise eeldus on eesti keele oskus A2-keeletasemel.

Õpiväljundite saavutatust hinnatakse läbi nelja osaoskuse:

1)        kuuldu mõistmine (kuulamine)

2)        loetu mõistmine (lugemine)

3)        kirjutamine

4)        rääkimine

Kuuldu ja loetu mõistmist ning kirjutamisoskust kontrollitakse kirjalikult ja rääkimisoskust suuliselt.

Õpiväljundite saavutatust hinnatakse testi alusel. Test on sooritatud, kui testitav on saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti.

Õpingute alustamise tingimused:

B1 taseme kursusel osalemise eeldus on eesti keele oskus A2-keeletasemel.

Olemasolev keeletase määratakse testi alusel, milles kontrollitakse kõiki nelja osaoskust.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: tunnistus erinevate tasemete õppekava läbimisel.

Kursuse lõpetamise tingimusteks on õppija osalemine auditoorsetes tundides vähemalt 60 protsendi ulatuses auditoorse õppe kogumahust, kõikide kodutööde esitamine ja positiivse tagasiside saamine. Tasemekoolituse eduka läbimise lõpus toimub koolitusfirmasisene eksam, mille edukal sooritamisel saab õppija tunnistuse ja võimaluse osaleda SA Innove korraldatud tasemeeksamil.

Kui õppija ei täida kursuse lõpetamise tingimusi, annab Opus Lingua Keeltekooli täiendkoolituse kursuse õpetaja õppijale võimaluse osaleda mõne teise grupi sama õppekava alusel toimuval kursusel ning nendevahelisel kokkuleppel koostatakse graafik kodutööde esitamiseks.

 

Õppekava nimetus Eesti keel B1

Õppe kogumaht: 200 akadeemilist tundi, sellest 60 auditoorset ja 140 praktilise ning iseseisva töö tundi

Õppetöö korraldus:

2-5 korda nädalas, 2-4 akadeemilist tundi korraga.

Õppe kestvus: 4 kuud kuni  1 akadeemiline õppeaasta. Kursuse lõpus on eksam.
Eesmärk Luua eeldused keeleoskuse edenemiseks B1-tasemele.
Aine lühikirjeldus:

(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Õpe toimub inglise keele baasil. Käänete kasutus, umbisikuline tegumood, liitsõnad, fraasid, sidesõnad, järgarvud, määrsõnad, rektsioon.

Õppija oskab:

·         esitleda teisi sobival viisil, kasutades tiitleid, nagu oludes viisakas, ning mõista sarnaseid esitlusi, osates kuulda ja kasutada enamikku eesti nimesid;

·         rääkida endast ja teistest olukorras sobival määral ja viisil ning asjakohaseid fakte esitada või küsida;

·          kirjeldada perekonna koosseisu ning tutvustada üldiselt oma asutust ja töökollektiivi;

·         kirjeldada oma haridust, elukutset, ametit, hoiakuid, huvivaldkondi ja ‑alasid, samuti neid hinnata.

Õppesisu teemavaldkondade ja keeleteadmistena:

1)    Haridus

Keelekasutaja suudab B1-tasemel:

·         küsida vestluskaaslase hariduse ja koolitee kohta ning vastata ise küsimustele;

·         jutustada oma koolitööst, kooliajast, õppimisest;

·         väidelda haridust puudutavatel üldhuvitavatel või päevateemadel.

2)     Elukutse, amet ja töö

Keelekasutaja suudab B1-tasemel:

·         jutustada oma elukutsevalikust;

·         hankida ja anda infot enda või teiste ameti ja töökoha kohta;

·         esitada vestluspartnerile küsimusi töö ja elatise teenimise kohta ja vastata samalaadsetele küsimustele;

·          kirjeldada oma tööpäeva või mingit juhtumit selles;

·         eesmärgipäraselt rääkida ja kirjutada rutiinse tööülesandega seotud teemadel;

3)    Teenindus

Keelekasutaja suudab B1-tasemel:

·         hankida nii vahetult suheldes kui ka telefonitsi ja Interneti teel infot avaliku teeninduse kohta,

·         anda seda infot teistele edasi või aidata seda saada;

·         selgitada oma pöördumise põhjust

4)     Igapäevaelu, kodu ja kodukoht

Keelekasutaja suudab B1-tasemel:

·         kirjeldada oma pere elu kodus, tööl ja koolis, küsida samasugust infot teistelt ja mõista vastuseid;

·         hankida teavet elamistingimuste, elulaadi jms kohta ning vastata ise küsimustele;

·         võtta osa igapäevaelu korraldamisest;

·          väljendada oma arvamust kodu ja kodukoha plusside ja miinuste kohta;

·         kutsuda külalisi ning külaskäigul nendega viisakusvestlust arendada;

·         kirjeldada oma kodukohta ja selle ümbrust, kodu ja majapidamist;

·          jutustada oma päevast ja küsida samasugust infot teistelt;

·         rääkida oma lähedastest ja ise küsimusi esitada;

5)    Enesetunne ja tervis

Keelekasutaja suudab B1-tasemel:

·         juhatada inimesi sobival moel tualettruumidesse vms kohta ning paluda ise vastavat teavet ja luba;

·          teatada oma halvast enesetundest;

·          kirjeldada abistajale oma enesetunnet või teise abivajaja seisundit;

·          kirjeldada isikliku hügieeniga seotut ja hankida vajaminevat;

6)    Vaba aeg ja meelelahutus

Keelekasutaja suudab B1-tasemel:

·         küsida teistelt vaba aja sisustamise viise ja konkreetseid plaane, meelelahutuslikke, kultuurilisi, tervislikke harrastusi;

·          vastata ise samadele küsimustele;

·         hankida teavet oma vaba aja sisustamise üldiste ja kohalike võimaluste kohta;

·         jutustada lõõgastushetkest;

·          kirjeldada vaba aja veetmisega seotud sündmusi;

7)    Sisseostud, hinnad

Keelekasutaja suudab B1-tasemel:

·         hankida ja jagada infot igasuguste poodide, nende asukoha ja lahtiolekuaja, seal pakutavate kaupade, nende hinna ja maksetingimuste kohta;

·          kirjeldada kaupa ja selle ostuvõimalusi, jutustada ostudest

8)    Söök ja jook

Keelekasutaja suudab B1-tasemel:

·         hankida ja anda infot igasuguste söögi- ja joogikohtade asukoha, lahtiolekuaegade, stiili, hinnaklassi, klientuuri jms kohta;

·          küsida, tellida ning pakkuda sööki ja jooki; küsida teenindajalt, müüjalt või vestluskaaslaselt infot mingi kindla toidu või joogi kohta ning anda ise sellist infot;

·         aru saada reklaamist

9)    Inimeste suhted ühiskonnas

Keelekasutaja  suudab B1-tasemel:
·         kirjeldada oma sõpra või sõpruskonda;

·          jutustada oma rühmituse või organisatsiooni eesmärkidest, tegevusest ja meeldejäävatest sündmustest;

10)           Keskkond, kohad, loodus, ilm

Keelekasutaja suudab B1-tasemel:

·         hankida infot piirkonna, asula, koha, loodusobjekti kohta, samuti looduse, keskkonnakaitse, ilmaolude jms kohta ning kõnealust infot jagada;

·          kirjeldada oma kodukohta, selle loodust ja vaatamisväärsusi, jutustada enda jaoks oluliste paikade geograafilistest ja kultuurilistest iseärasustest ning selgitada suhtu‑ mist neisse;

·          kirjeldada olusid, ilmastikku, kliimat, kohalikule aastaajale tüüpilist või konkreetse ajahetke ilma;

·         küsida teed ja juhatada seda; aru saada ilmateatest nii suuliselt kui kirjalikult;

·          lugeda kaarte, skeeme, infovoldikuid jms;

11)           Kultuur ja keeled, keelte õppimine

Keelekasutaja suudab B1-tasemel:

·         hankida ja jagada infot Eesti kultuuri või selle huvipakkuvate valdkondade kohta;

·         leida teavet kultuurisündmuste, neil esinejate jms kohta; kirjeldada kultuurisündmust

12)            Reisimine, transport, vaatamisväärsused

Keelekasutaja suudab B1-tasemel:

·         hankida ning anda infot ja soovitusi reiside ja matkade kohta;

·          kasutada ühistransporti, teha end arusaadavaks liikluses, töö- ja turismireisil ning riigipiiri ületamisel;

·         kirjeldada kohta, piirkonda või vaatamisväärsust ja küsida sellekohast infot; jutustada reisielamusest või reisikirjast.

Iseseisev töö Iseseisva töö käigus omandatakse sõnavara, kinnistatakse auditoorse töö käigus käsitletut, kasutatakse elava keelekeskkonna võimalusi keeleoskuse arendamiseks.
Õpiväljundid Saavutatakse eesti keele oskuse areng B1-tasemele, pädevus tulla toime sagedamates igapäevastes keelesituatsioonides.

B1 taseme lõpuks on õpilane omandanud:

 

  • igapäevaeluks piisava aktiivse keeleoskuse;
  • võimaluse sõnaraamatu abiga mõista ükskõik millise raskusastmega teksti;
  • vaba keelekasutuse tõekspidamiste ja arvamuste väljendamisel erinevates eluvaldkondades;
  • süstemaatilised teadmised edasijõudnute grammatikast;
  • asjaajamiskeele ja ärikirjavahetuse alused.

 

Õppija on omandanud lisaks varem omandatud sõnavarale veel umbes 1500 erinevat sõna ja väljendit, mille kasutamist on treenitud dialoogide, rollimängudega ja ettekannetega.

 

Vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemele on õppe eduka läbimise korral õppija omandatud teadmiste ja oskuste tase B1.

 

B1: Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.

 

Hindamismeetodid Eksam (suuline ja kirjalik test)
Õpetaja Ireen Veltbach
Ingliskeelne nimetus Estonian B1
Õppematerjalid Kursuse jaoks koostatud materjalid. sealhulgas ka veebpipõhised materjalid ehk e-kursused ning testid

Allikate loetelu:

Ehala jt 1997 = Martin Ehala, Kristi Saarso, Silvi Vare, Jaan Õispuu. Eesti keele suhtluslävi. Kaasaegsed keeled. Council of Europe Publishing.

EKKR 2007 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele sihtasutus.

EKS 2004 = Eesti keele strateegia 2004—2010. http://www.eki.ee/keelenoukogu/strat_et.pdf

Erelt 2006 = Mati Erelt. Lause õigekeelsus. Tartu.

Hausenberg jt 2004 = Anu-Reet Hausenberg, Tiina Kikerpill, Maia Rõigas, Ülle Türk. Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat. 2., parandatud ja täiendatud trükk. Tallinn: TEA kirjastus.

Kaalep ja Muischnek 2002 = Heiki-Jaan Kaalep ja Kadri Muischnek. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Kasik 2007a = Reet Kasik. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Kasik 2007b = Reet Kasik. Võimu keel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 3. Tallinn: EKS. Kasik jt 2007 = Reet Kasik, Mati Erelt ja Tiiu Erelt. Eesti keele väljendusõpetus kõrgkoolidele. Tartu: Bookmill.

Kerge 2001 = Krista Kerge. Eesti süntaks keeleõppe praktikule: käsiraamat. Tallinn: TEA kirjastus.

Kingisepp ja Sõrmus 2000 = Leelo Kingisepp ja Elle Sõrmus. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. Tallinn: TEA.

Krall ja Sõrmus 2000 = Ingrid Krall ja Elle Sõrmus. Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn.

Kraut 2000 = Einar Kraut. Eesti keele hääldamine. Käsiraamat harjutuste ja helinäidetega. Tallinn: TEA kirjastus.

Kärtner 2000a = Piret Kärtner. Kuulamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kärtner 2000b = Piret Kärtner. Kirjutamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kärtner 2000c = Piret Kärtner. Lugemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner

2000d = Piret Kärtner. Kõnelemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus.

Laur 1998 = Mall Laur. Esimene verstapost. Eesti keele suhtluse algtase. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Loog ja Kerge 1999 = Mai Loog ja Krista Kerge. Tuul tiibades: eesti keele suhtluse kõrgtase. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Maisla 2000 = Diana Maisla. Vigade parandamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn. 184 Kirjandus

Metslang jt 2003 = Helle Metslang, Ingrid Krall, Renate Pajusalu, Kristi Saarso, Elle Sõrmus, Silvi Vare. Keelehärm. Eesti keele probleemseid piirkondi. Tallinn: TPÜ Kirjastus.

Pool 1999 = Raili Pool. Eesti keele verbirektsioone. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Profile Deutsch = Profile Deutsch. Langenscheidt 2005.

Raamdokument 2007 = Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Tartu, Haridus- ja Teadusministeerium.

Ringbom 2007 = Ringbom, Håkon. Crosslinguistic Similarity in Foreign Language Learning. Clevedon.

Saarso 2000 = Kristi Saarso. Sõnavara õpetamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: TEA kirjastus.

Takala 2007 = Sauli Takala. Reconciling national assessment practice with CEFRbased assessment: (How) Can it be done? konverentsil „International bilingual conference (English and French) Assessing language and (inter-)cultural competences in Higher Education“ 30.08.2007-01.09.2007 Turku.

Tuokko, Eeva 2007 = Eeva Tuokko. „Mille tasolle perusopetuksen englannin opiskelussa päästään?“ Perusopetuksen päättövaiheen kansallisen arvioinnin 1999 Eurooppalaisen viitekehyksen taitotasoihin linkitetyt tulokset. (Jyväskylä Studies in Humanities 69) Jyväskylä, Jyväskylän yliopisto.

Van Ek ja Trim 1997 = Jan A. van Ek ja John L. M. Trim. Vantage level. Modern languages. Strasbourg: Council for Cultural Co-operation, Education Committee.

Vanem 2006 = Lilian Vanem. Eesti ühendverbide vasted vene keeles. Sõnastik ja didaktilisi soovitusi. Magistritöö Tallinna Ülikoolis